AlbertIAAB

Intellektuaalomandist Tänapäeval on intellektuaalomandi süsteem keeruline ja tihti ei tööta hästi. Mõned osad toimivad paremini kui teised. Minu arvates töötab kõige paremini autoriõigus. See annab autorile õiguse oma töö eest tasu saada. Näiteks kirjanik või programmeerija saab kaitsta oma loodud teksti või koodi. Samas ei keela autoriõigus teistel sama ideed kasutada, vaid ainult konkreetse teose kopeerimist. See on õiglane tasakaal autori ja ühiskonna vahel. Kõige rohkem probleeme on patentidega. Patendid annavad liiga tugeva monopoli. Suured firmad kasutavad neid selleks, et takistada teisi turule tulemast. Tekstis oli näide, et isegi lihtsaid asju, nagu hiire topeltklõps, on patenteeritud. See pidurdab arengut ja teeb väikestel tegijatel elu raskeks. Samuti on probleemiks see, et patendid kehtivad liiga kaua ja nende hindamine on keeruline. Sageli ei saa isegi eksperdid täpselt aru, kas midagi on uus või mitte. Seetõttu arvan, et patente tuleks põhjalikult muuta või piirata. Autor...

1. Käsk, mis on endiselt väga tähtis: Minu arvates on kõige tähtsam käsk “ Ole inimene” . See tähendab, et ka internetis suheldes tuleb meeles pidada, et teisel pool on päris inimene oma tunnete ja arvamustega. Tekstis oli selgitatud, et internetis puuduvad näoilmed, kehakeel ja hääletoon, mis tavaliselt aitavad mõista, kas inimene teeb nalja või räägib tõsiselt. Selle tõttu võib üks lause mõjuda palju karmimalt kui see tegelikult mõeldud oli. Näiteks sama lause võib sõprade vahel naljana kõlada, aga kirjas või jututoas tunduda solvanguna. Seetõttu on oluline enne kirjutamist mõelda, kuidas teine inimene seda võib mõista. Tänapäeval on see reegel isegi tähtsam kui varem, sest inimesed suhtlevad palju sotsiaalmeedias, kommentaarides ja erinevates vestlustes ning konfliktid võivad väga kiiresti tekkida. 2. Käsk, mis on oma tähtsust osaliselt kaotanud: Minu arvates on vähem tähtsaks muutunud käsk “ Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust” . Tekstis räägiti, et varem oli internet ae...

 Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis Tänapäeva infoühiskonnas kogutakse internetis palju andmeid inimeste kohta. Seda nimetatakse Surveillance Capitalism ehk jälgimiskapitalismiks. Selle mõiste tegi tuntuks teadlane Shoshana Zuboff . See tähendab, et ettevõtted koguvad kasutajate andmeid, et teenida raha, näiteks reklaami või kasutajate käitumise analüüsi kaudu. Sarnane mõiste on ka digiaedik ehk olukord, kus inimesed kasutavad digikeskkondi, mis koguvad nende tegevuse kohta infot ja kus kasutajatel endil ei ole alati täielikku kontrolli. Eestis ei ole see probleem praegu väga suur, sest riik on loonud üsna tugeva ja läbipaistva digiriigi süsteemi. Näiteks saavad inimesed näha, kes on nende andmeid vaadanud riigi süsteemides. Eesti e teenused, nagu X‑Road ja Estonian ID‑card , on loodud nii, et andmete kasutamine oleks turvaline ja kontrollitav. Seetõttu usaldavad paljud inimesed Eestis digiteenuseid. Samas on ka Eestis mõned riskid. Suured tehnoloogiaettevõtted, nagu Google...

Tänapäeval ei piisa enam ainult televisioonist, raadiost või ajalehest. Paljud traditsioonilised meediakanalid kasutavad ka uut meediat, näiteks internetiportaale ja sotsiaalmeediat. Mõned teevad seda väga hästi ja suudavad jõuda suurema publikuni, aga mõned on uues meedias palju nõrgemad kui oma põhikanalis. Hea näide on BBC . See on tuntud tele ja raadiokanal, mis on väga hästi kohanenud uue meediaga. Neil on suur ja mugav uudisteportaal internetis, kus inimesed saavad kiiresti lugeda viimaseid uudiseid. Lisaks on nad väga aktiivsed sotsiaalmeedias nagu Facebook , Instagram ja YouTube . Seal nad postitavad lühikesi videoid, selgitusi, intervjuusid ja uudiste kokkuvõtteid. See teeb uudised lihtsamaks ja huvitavamaks, eriti noortele inimestele, kes veedavad palju aega telefonis ja sotsiaalmeedias. Tänu sellele jõuavad nende uudised väga paljude inimesteni üle maailma. Teine näide on The New York Times . See on väga tuntud ja kvaliteetne ajaleht, millel on pikk ajalugu. Nende paberle...