AlbertIAAB

Kui küsida, kas tehnika ise saab olla hea või halb, siis lühike vastus on: ei, tehnika on lihtsalt tööriist. See on nagu nuga köögis on see kasulik asi, millega süüa teha, aga kellegi käes võib see olla ohtlik relv. Nuga ise ei vali, mida ta teeb, valiku teeb alati inimene. Siin on mõned lihtsad põhjused, miks see nii on: Kõik sõltub sellest, kuidas asja kasutada Võtame näiteks asukoha jälgimise (GPS). Kui su telefon jagab su asukohta päästjatele, kui oled metsa eksinud, on see tehnoloogia suurepärane ja päästab elusid. Aga kui mingi pätt kasutab seda sama asja sinu jälitamiseks, on see halb. Tehnoloogia on täpselt sama, aga üks kasutusviis on õige ja teine vale. Masin ei oma südametunnistust Arvutiprogrammid ja masinad töötavad täpselt nii, nagu inimene on need koodi kirjanud. Kui tehisintellekt teeb ebaõiglase otsuse, siis ta ei tee seda "pahu pärast". Ta teeb seda sellepärast, et talle anti sellised andmed või reeglid. Süüdi on ikkagi see, kes masina ehitas või kes seda...

Analüüsin ühte tänapäeva suurimat IT-turvariski, milleks on õngitsemine ehk andmepüük (phishing) . See on olukord, kus sulle saadetakse näiliselt usaldusväärne kiri (näiteks pangalt, Omnivalt või Netflixilt), mis meelitab sind oma paroole või pangakaardi andmeid kuhugi sisestama. Selle riski maandamiseks tuleb vaadata Kevin Mitnicki valemit: tehnoloogia x koolitus x reeglid . Tehnoloogia poolest on täna kõige olulisemaks abimeheks kaheastmeline autentimine (näiteks Smart-ID, Mobiil-ID või Google Authenticator). Isegi kui pätt saab su parooli teada, ei pääse ta sinu kontole ligi ilma teise kinnituseta, mis tuleb sinu telefoni. Samuti aitavad siin head rämpsposti filtrid, mis suurema osa nendest õngitsemiskirjadest juba eos prügikasti viskavad. Koolitus on aga see koht, kus tehakse kõige rohkem vigu. Inimene peab õppima märkama ohumärke. Näiteks kui kiri on vigases eesti keeles, saatja e-posti aadress on kahtlane või kui sind hirmutatakse, et "konto suletakse kohe", kui sa ling...

Kas ekraanilugeja on IT-vidin või ratastool? Kui ma peaks täna Eestis otsustama, kuidas erivajadustega inimeste tarkvara ja seadmeid rahastada, siis ma lõpetaks ühe asja kohe ära: selle lõputu solgutamise erinevate ministeeriumide vahel. Praegu on tihti nii, et sotsiaalpool ütleb, et see on arvutivärk, ja IT-pool ütleb, et see on sotsiaalküsimus. Inimene aga istub samal ajal kodus ja ootab, et saaks kuidagi üldse ekraani peal toimuvast aru. Minu meelest on see ekraanilugeja või spetsiaalne pedaalhiir täpselt samasugune asi nagu ratastool või kuuldeaparaat. See ei ole mingi luksuslik lisavidin, vaid inimese ainus viis üldse ühiskonnas osaleda. Ma ei liigitaks seda ainult IT-ks ega ainult sotsiaalabiks see on puhas investeering inimkapitali. Kui me anname inimesele selle paari tuhande eurose seadme, mis lubab tal tööd teha, siis ta maksab selle raha maksudena riigile väga kiiresti tagasi. See on majanduslikult mõistlikum kui maksta toetusi kellelegi, kes tegelikult tahaks ja saaks tööd t...

Kasutajakogemus veebis: miks üks leht "lendab" ja teine ajab vanduma? Me puutume iga päev kokku sadade kasutajaliidestega. Mõnda me ei märkagi, sest kõik toimib loogiliselt, teise puhul tunneme aga füüsilist stressi. Jakob Nielsen, kasutatavuse "paavst", on öelnud, et süsteem peab olema õpitav, tõhus ja veakindel. Vaatame lähemalt ühte positiivset ja ühte negatiivset näidet tänapäeva veebist. Positiivne näide: Revoluti või Wise'i tüüpi makselingid Kui keegi saadab sulle makselingi (nt "maksa mulle lõuna eest siin"), on see suurepärane näide õpitavusest ja tõhususest . Miks see toimib? Kui sa avad lingi, on seal täpselt üks suur väli summa sisestamiseks ja nupp "Maksa". Sa ei pea looma kontot, lugema juhendit ega otsima menüüst õiget kohta. Vastavus Nielseni kriteeriumidele: See on äärmiselt tõhus . Kasutaja tegevus kestab sekundeid. Samuti on see veakindel  kuna summa ja saaja on sageli lingis juba eeltäidetud, on võimatu raha valele inime...

Tasuta litsents, aga miljoniäri? Ubuntu Linuxi näide Kui keegi ütleb "tarkvaraäri", mõtleme tavaliselt Microsoftile või Apple'ile, kes müüvad meile litsentse või kalleid seadmeid. Aga maailmas on üks suur tegija nimega Ubuntu Linux, mis on täiesti tasuta. Kuidas saab midagi nii suurt ja keerulist ehitada ilma müügituluta ning kuidas nad üldse ellu jäävad? Arendusmudel: Agiilne rütm ja kogukonna jõud Ubuntu arendusmudel on huvitav segu vabast "turust" ja rangest planeerimisest. Eric S. Raymond kirjeldas oma kuulsas essees kahte tüüpi arendust: katedraali (kus tarkvara tehakse suletud uste taga) ja turgu (kus kõik toimub avalikult). Ubuntu on võtnud mõlemast parima. Esiteks on Ubuntu arendus avatud ja kaasav. Kuna see põhineb Debianil (mis on maailma suurim vabatahtlike projekt), tuleb suur osa koodist tuhandetelt häkkeritelt üle maailma. See on see "turu" osa – innovatsioon on kiire ja vigu parandavad need, kes neile otsa komistavad. Teiseks aga rakenda...

Kas digitaalne anarhia võitiski või pandi meid lihtsalt ketti? Võtsin ette Eben Mogleni 1999. aasta artikli "Anarchism Triumphant" (Anarhism võidutseb). See on tekst, kus autor kuulutas üle 20 aasta tagasi, et senine arusaam autoriõigusest ja "asjade omamisest" on kohe kohe kokku kukkumas. Moglen uskus, et kui kood ja info on vabalt kopeeritavad, siis ei saa suured korporatsioonid enam ammu surnud ideede pealt kasumit teenida. Täna seda lugedes on tunne kahetine Moglen oli ühtaegu geenius ja samas lootusetu romantik. Mis on 20 aastaga täppi läinud? Mogleni suurim prohvetlik hetk oli see, kui ta ütles, et vaba tarkvara (nagu Linux) seljatab kinnise koodi. Tollal tundus see absurdne miks peaks keegi tegema tasuta tööd, mis on parem kui Microsofti oma? Aga täna? Sinu nutitelefon, peaaegu kõik veebiserverid ja isegi nutikülmikud jooksevad sellel samal "vabal koodil". Selles osas on anarhism tõesti võidutsenud: maailma digitaalne vundament on ehitatud jagamise...

IT-juhtimine ei tähenda ainult tehnoloogiat, vaid ka inimeste mõistmist ja juhtimist. Erinevad juhid teevad seda väga erinevalt. Heaks näiteks on   Elon Musk   ja   Satya Nadella , kes esindavad kahte täiesti erinevat juhtimistüüpi. Elon Musk  on tuntud kui väga tugev visiooniga juht. Ta juhib ettevõtteid nagu  Tesla  ja  SpaceX  ning tema peamine roll on olla liider ja muutuste vedaja. Tema puhul on näha, et kõige tähtsam on suur idee ja eesmärk. Ta seab suuna ja ootab, et meeskond liiguks kiiresti sinna poole. Selline juhtimine võib olla väga tõhus, sest viib ettevõtte kiiresti edasi ja loob uusi lahendusi, mida varem ei olnud. Samas võib see olla ka raske töötajatele, kuna tempo on kiire ja pinge suur. Musk keskendub rohkem tulemusele kui sellele, kuidas inimesed end tunnevad. Teistsugust lähenemist esindab  Satya Nadella , kes juhib  Microsoft  ettevõtet. Tema juhtimisstiil põhineb suhtlemisel ja koostööl. Ta kuulab oma töötajai...

 Ärivaraline litsents (EULA) annab arendajale täieliku kontrolli tarkvara üle. Tarkvara müüki ja litsentse saab rahaliselt kasulikult hallata ning lähtekoodi hoida saladuses. Selle puuduseks on see, et teised kasutajad ei saa tarkvara muuta, täiustada ega levitada, mis võib piirata kogukonna panust ja tarkvara kiiret levikut. Sellist litsentsi tasub eelistada siis, kui eesmärk on teenida otsest tulu tarkvara müügist või litsentsitasudest ning säilitada täielik kontroll selle üle. GNU GPL on avatud lähtekoodiga litsents, mis võimaldab kõigil tarkvara kasutada, muuta ja levitada, kuid kõik tehtud muudatused peavad samuti jääma GPL-i alla. Eeliseks on kogukonna panus, tarkvara kiire levik ja avatud arendusprotsess. Puuduseks võib olla see, et kommertsprojektides on piirangud, kuna lähtekoodi tuleb jagada. GPL sobib projektidele, kus tähtis on vaba tarkvara levik, koostöö kogukonnaga ja tarkvara pikaajaline arendus läbi avatud lähtekoodi. BSD litsents on lihtne ja paindlik, lubab tar...

 IT-tööturul täidavad klassikaline kõrgkoolidiplom, rakendus kutsekõrgkoolidiplom ja erialased sertifikaadid erinevaid, kuid teineteist täiendavaid rolle. Klassikaline kõrgkoolidiplom annab tugeva teoreetilise baasi arusaama algoritmidest, süsteemidest ja probleemilahendusest. See on eriti kasulik keerukamates rollides, nagu tarkvaraarendus, arhitektuur või teadustöö. Selline haridus loob hea aluse edasiseks arenguks, kuid ei pruugi anda kohe praktilist töövalmidust. Rakendus- või kutsekõrgkoolidiplom keskendub rohkem praktilistele oskustele. Lõpetajad on sageli valmis kiiremini tööle asuma ning sobivad hästi rakenduslikesse rollidesse. Samas võib nende teoreetiline ettevalmistus olla kitsam. Sertifikaadid (nt Microsofti või Cisco omad) tõendavad konkreetseid ja ajakohaseid oskusi. Need on kasulikud spetsialiseerumisel, ümberõppel või oma taseme tõestamisel tööandjale, kuid on tavaliselt kitsama fookusega ja vajavad ajas uuendamist. Millal mida eelistada? Teoreetilisemates ...