Info- ja võrguühiskond

 Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis

Tänapäeva infoühiskonnas kogutakse internetis palju andmeid inimeste kohta. Seda nimetatakse Surveillance Capitalism ehk jälgimiskapitalismiks. Selle mõiste tegi tuntuks teadlane Shoshana Zuboff. See tähendab, et ettevõtted koguvad kasutajate andmeid, et teenida raha, näiteks reklaami või kasutajate käitumise analüüsi kaudu. Sarnane mõiste on ka digiaedik ehk olukord, kus inimesed kasutavad digikeskkondi, mis koguvad nende tegevuse kohta infot ja kus kasutajatel endil ei ole alati täielikku kontrolli.

Eestis ei ole see probleem praegu väga suur, sest riik on loonud üsna tugeva ja läbipaistva digiriigi süsteemi. Näiteks saavad inimesed näha, kes on nende andmeid vaadanud riigi süsteemides. Eesti e teenused, nagu X‑Road ja Estonian ID‑card, on loodud nii, et andmete kasutamine oleks turvaline ja kontrollitav. Seetõttu usaldavad paljud inimesed Eestis digiteenuseid.

Samas on ka Eestis mõned riskid. Suured tehnoloogiaettevõtted, nagu Google, Meta ja Microsoft, koguvad kasutajate kohta palju andmeid, kui inimesed kasutavad nende teenuseid või sotsiaalmeediat. Samuti jätavad inimesed internetti palju digitaalset jälge  näiteks otsingud, klikid ja postitused. See info võib olla väga väärtuslik ettevõtetele, kes kasutavad seda reklaami või muude teenuste jaoks.

Võimalikud tulevikustsenaariumid

Valge stsenaarium.
Eesti jätkab turvalise digiriigi arendamist. Andmekaitse seadused on tugevad ja inimesed saavad ise kontrollida oma andmeid. Tehnoloogia aitab teha riigi teenused kiiremaks ja mugavamaks, ilma et inimeste privaatsus kannataks.

Must stsenaarium.Teine võimalus on see, et andmete kogumine kasvab liiga suureks. Suured tehnoloogiafirmad ja ka riik võivad koguda järjest rohkem infot inimeste kohta. Kui kontroll ei ole piisav, võib tekkida olukord, kus inimeste tegevust jälgitakse pidevalt ning privaatsus väheneb.

Kokkuvõte

Praegu ei ole jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis väga suur probleem, sest digiriigi süsteemid on suhteliselt läbipaistvad ja turvalised. Kuid tehnoloogia areneb kiiresti ja andmeid kogutakse järjest rohkem. Seetõttu on oluline, et nii riik kui ka inimesed ise mõtleksid privaatsuse kaitsele ja andmete turvalisele kasutamisele.