Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Kasutajakogemus veebis: miks üks leht "lendab" ja teine ajab vanduma?

Me puutume iga päev kokku sadade kasutajaliidestega. Mõnda me ei märkagi, sest kõik toimib loogiliselt, teise puhul tunneme aga füüsilist stressi. Jakob Nielsen, kasutatavuse "paavst", on öelnud, et süsteem peab olema õpitav, tõhus ja veakindel. Vaatame lähemalt ühte positiivset ja ühte negatiivset näidet tänapäeva veebist.

Positiivne näide: Revoluti või Wise'i tüüpi makselingid

Kui keegi saadab sulle makselingi (nt "maksa mulle lõuna eest siin"), on see suurepärane näide õpitavusest ja tõhususest.

Miks see toimib? Kui sa avad lingi, on seal täpselt üks suur väli summa sisestamiseks ja nupp "Maksa". Sa ei pea looma kontot, lugema juhendit ega otsima menüüst õiget kohta.

Vastavus Nielseni kriteeriumidele: See on äärmiselt tõhus. Kasutaja tegevus kestab sekundeid. Samuti on see veakindel kuna summa ja saaja on sageli lingis juba eeltäidetud, on võimatu raha valele inimesele saata. See tekitab kasutajas kõrget rahulolu, sest tehnoloogia on märkamatu abimees, mitte takistus.

Negatiivne näide: Üleromantiseeritud ja peidetud menüüdega "disainlehed"

Kindlasti oled sattunud mõnele luksusliku restorani või arhitektuuribüroo lehele, kus pealehel on vaid üks suur liikuv pilt või video ning sa ei leia mitte kuskilt nuppu "Menüü" või "Kontakt". See on tihti nn "hamburgeri-menüü" (kolm kriipsu) kuritarvitamine lauaarvuti ekraanil.

Miks see ei toimi? Siin on ohverdatud õpitavus ja meeldejäävus visuaalse ilu nimel. Kasutaja peab hakkama "mõistatust lahendama", et leida elementaarset infot.

Vastavus Nielseni kriteeriumidele: Selline leht on madala tõhususega ma pean tegema kolm klikki, et näha lahtiolekuaegu, mis võiksid olla kohe avalehel. Samuti puudub intuitiivsus kui ma pole harjunud, et menüü on peidetud ülemisse vasakusse nurka mingi sümboli taha, siis ma lihtsalt lahkun lehelt. See on tüüpiline näide, kus disain võidab funktsionaalsuse üle, jättes kasutaja nördinuks.

Kokkuvõtteks

Hea veebileht on nagu hea kelner: ta on olemas siis, kui sul on teda vaja, aga ta ei seisa sul ees ega sega juttu. Nagu sissejuhatuses mainitud kui tarkvara on tehtud inimlikult, on see mugav kõigile. Kui aga arendaja unustab Nielseni põhitõed (eriti õpitavuse ja tõhususe), siis on tulemuseks tarkvara, mis on võib-olla ilus vaadata, aga millega on võimatu tööd teha.