Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Kas digitaalne anarhia võitiski või pandi meid lihtsalt ketti?

Võtsin ette Eben Mogleni 1999. aasta artikli "Anarchism Triumphant" (Anarhism võidutseb). See on tekst, kus autor kuulutas üle 20 aasta tagasi, et senine arusaam autoriõigusest ja "asjade omamisest" on kohe kohe kokku kukkumas. Moglen uskus, et kui kood ja info on vabalt kopeeritavad, siis ei saa suured korporatsioonid enam ammu surnud ideede pealt kasumit teenida.

Täna seda lugedes on tunne kahetine Moglen oli ühtaegu geenius ja samas lootusetu romantik.

Mis on 20 aastaga täppi läinud? Mogleni suurim prohvetlik hetk oli see, kui ta ütles, et vaba tarkvara (nagu Linux) seljatab kinnise koodi. Tollal tundus see absurdne miks peaks keegi tegema tasuta tööd, mis on parem kui Microsofti oma? Aga täna? Sinu nutitelefon, peaaegu kõik veebiserverid ja isegi nutikülmikud jooksevad sellel samal "vabal koodil". Selles osas on anarhism tõesti võidutsenud: maailma digitaalne vundament on ehitatud jagamisele, mitte müümisele.

Miks me siis ikkagi kõige eest maksame? Moglen arvas, et autoriõigus sureb loomulikku surma, sest seda on võimatu jõustada. Siinkohal pani ta aga puusse. Autoriõigus ei kadunud kuhugi, see lihtsalt vahetas kuju. Me ei osta enam CD plaate, aga me maksame iga kuu Spotify’le. Meie eest ei valvata enam poodides, vaid seda teevad algoritmid ja kood, mis lihtsalt ei lase sul sisu kopeerida.

Kõige paikapidavam väide: "Võrgu seadus" Mogleni kõige tugevam mõte oli see, et info kopeerimise kulu on null. Ta väitis, et kui sul on pirukas ja sa jagad seda, on sul pool pirukat. Aga kui sul on idee või tarkvara ja sa jagad seda, on maailmas nüüd kaks ideed ja sul on ikka sinu oma alles. See "kingikultuuri" loogika on täna Wikipedia ja avatud õppematerjalide näol täiesti asendamatu osa meie elust. See ongi see "kimalase lend" see toimib, sest see on inimlik.

Kõige ekslikum väide: Autoriõiguse ja omanike kadumine Moglen kirjutas: "Autoriõigus on läbi. See on lihtsalt aja küsimus." See on täna vaadates tema kõige suurem eksitus. Ta alahindas seda, kui kavalalt suured firmad suudavad tehnoloogiat kasutada, et meid "lukus süsteemidesse" suruda. Autoriõigus muutus 19. sajandi juriidilisest paberist 21. sajandi digitaalseks lukuks. Me ei oma täna peaaegu mitte midagi, mida me netis tarbime me ainult rendime õigust seda korraks vaadata.

Kokkuvõtteks Moglenil oli õigus selles, et me oleme loonud imelise ühise maailma, kus me jagame teadmisi tasuta. Aga ta eksis selles, et see teeb lõpu "papipäkapikkudele" (omakasupüüdlikele ärimeestele). Nad lihtsalt kohanesid ja ehitasid oma uued lossid vaba tarkvara vundamendile. Me elame kummalises segus: pool meie maailmast on vaba anarhia ja teine pool on rangelt kontrollitud digitaalne turg.